{"id":1329,"date":"2021-08-25T16:15:00","date_gmt":"2021-08-25T16:15:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2022-11-10T17:37:22","modified_gmt":"2022-11-10T17:37:22","slug":"uitmotted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.birgit-itse.com\/et\/uitmotted\/","title":{"rendered":"Uitm\u00f5tted"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

<\/a><\/div>\n

Kuidas m\u00f5tted s\u00fcnnivad? Mulle aeg-ajalt tundub, et nad uitavad ringi. Uitavad ja ootavad, et keegi nad \u00fcles korjaks ja ellu viiks. Paljud asjad, paljud otsused on minu elus alguse saanud uitm\u00f5ttest. Uitm\u00f5ttest, mida uskuda ei julge, aga unustada ka ei suuda ega tahagi. <\/p>\n

Kasv\u00f5i see blogigi. L\u00f5in selle esialgu ainult selleks, et endale kogu teekonda j\u00e4\u00e4dvustada. Alles paar kuud hiljem sain isekusest \u00fcle ja teadvustasin, et ka kellelgi teisel v\u00f5iks minu k\u00e4ek\u00e4igu j\u00e4lgimisest abi ja tuge olla. Mulle nimelt v\u00e4ga meeldib m\u00f5ttek\u00e4ik, et loomingu varjamine on \u00fcks kohutavalt isekas tegevus. Meil k\u00f5igil on mingi anne, eriline oskus, teadmised, mis on aidanud meid saavutusteni. \u00d5petajad, arstid, insenerid, ehitajad, \u00f5mblejad, kokad ja kondiitrid – kujutlegem, et nad ei jagaks oma annet ega oskusi kellegagi. V\u00f5ib-olla ainult ehk k\u00f5ige l\u00e4hedasematega. Kuiv\u00f5rd palju vaesem oleks maailm! Kuiv\u00f5rd palju rohkem oleks meil keskp\u00e4rasust ja kehva kvaliteeti, sest peame k\u00f5ike ise tegema! Kujutage ette, et need inimesed m\u00f5tleksid, “kes olen mina, et teisi ravida\/\u00f5petada, neile ehitada v\u00f5i \u00f5mmelda.”  Nad seisavad v\u00f5imalusega kriitikaks v\u00f5i kiituseks silmitsi iga p\u00e4ev. K\u00f5igile nad kindlasti ei meeldi. <\/p>\n

Ent loomeinimesed – mitte k\u00f5ik, kuid siiski – mina aastaid nende hulgas – on suures kriitikahirmus kogu oma annet kiivalt endale hoidmas, jagamas vaid k\u00f5ige l\u00e4hedasematega. Tegelikult on meie loomingud samamoodi vaja, nagu me ise vajame teiste inimeste panust \u00fchiskonda. On m\u00f5eldamatu, et \u00fchel p\u00e4eval ei loodaks enam \u00fchtki uut laulu v\u00f5i taasesitataks neid, sest “k\u00f5ike on juba lauldud”. Noote on piiratud kogus, ometi s\u00fcnnib \u00fcha uusi kombinatsioone. Samamoodi kunstis. Kirjanduses s\u00fcnnib isegi uusi s\u00f5nu, kombinatsioonidest k\u00f5nelemata. <\/p>\n

<\/a><\/div>\n

Kriitika, mis sisaldab endas konstruktiivsust, v\u00f5imet seel\u00e4bi enda oskusi lihvida, on sama, nagu korrigeerida sihtimist, kui oled esimese lasu m\u00e4rgist m\u00f6\u00f6da k\u00f5mmutanud. T\u00e4iesti okei. Isegi teretulnud. Kriitika, mis sisaldab lihtsalt fakti, et ma lasin m\u00f6\u00f6da v\u00f5i olen kehv sihtija, k\u00fcll kuidagi edasi ei aita ning sellel end ka m\u00f5jutada ei lase. <\/p>\n

<\/a><\/div>\n

Eraldi t\u00e4nus\u00f5nad tahan aga \u00f6elda lugejale, kes mu Eestis k\u00e4igu ajal mainis, et mu blogi pole usutav. Et pole t\u00f5en\u00e4oline, et v\u00e4lismaale elama minnes k\u00f5ik nii lilleline on. Ma siis k\u00fcsisin, et mida ta t\u00e4psemalt lugeda lootis, ja vastus oli, et “noh, aga teismeliste poistega on ikka raske, eriti \u00fcksikemadel.” Ma k\u00fcsisin siis uuesti, et mida ta t\u00e4psemalt lugeda lootis, ja vastata ta sellele ei osanud. V\u00f5i ei tahtnud. “V\u00f5ib-olla on hoopis teismelistel poistel oma emadega raske?” k\u00fcsisin seepeale, ja seepeale muutis ta jututeemat. Ma ei saanud aru, miks see mind kraapis. N\u00fc\u00fcd saan, ja j\u00f5udsin selgusele. Ilma selle vestluseta poleks ka mul seda selgitust enese jaoks – miks ma olen otsustanud meie elu ja tegemisi kajastada just sellisel moel, kus raskustest on k\u00fcll juttu, kuid must pesu j\u00e4\u00e4b avalikult pesemata. See ongi minulik. Ei ole ma v\u00e4ljaspool blogi oma isiklikke suhteid avalikult lahanud ega n\u00e4e vajadust seda siingi teha. Erimeelsusi on igas suhtes, sh emade ja poegade vahel, aga need ei defineeri meie suhet. Need pole meie suhte igap\u00e4ev (ait\u00e4h, \u00f5de, et selle m\u00f5tteni aitasid) ja ma ei n\u00e4e p\u00f5hjust v\u00f5imendada v\u00e4hemust. Pealegi, ma olen veendumusel, et millele oma elus r\u00f5hku paned ja energiat annad, seda oma ellu rohkem saad ka. Ehk siis, kui kirjutada pidevalt probleemidest, siis neid tuleb juurde, sest hakkame m\u00e4rkama detaile. Kui aga m\u00e4rgata ja j\u00e4\u00e4dvustada head elus, siis positiivse oskaal kindlasti suureneb, sest me lihtsalt ei lase negatiivsel end h\u00e4irida. <\/p>\n<\/p>\n

<\/a><\/div>\n

Tantsimist olen maininud ma mitmel korral. Enne, kui eelmise aasta detsembris sellega alustasin, polnud ma kordagi tantsinud ei salsat ega bachatat, kizombast polnud ma kuulnudki. Pildil olevad tantsukingad tellisin endale veebruaris, kuigi jalga sain need esimest korda vist alles maikuus, kui saalitreeningud taastusid. Need on spetsiaalsed, seemisnahkse tallaga, seega \u00f5ues nendega ei tantsi. Seega, laup\u00e4eval toimuval Jerusalema tantsu flashmob’il. Jerusalema tants levis \u00fcleilmsena 2020ndal aastal ning praeguseks on ka mitu Eesti asutust oma versiooni youtube’i laadinud. Kui kirjutada Jerusalema tants, siis saate valida nt Viljandi haigla, Rapla kooli ja veel m\u00f5ne paiga vahel. \u00dcleilmseid versioone on ka, nt \u0160veitsi m\u00e4rulipolitsei oma. Flashmob on aga selline \u00fcritus, kus \u00fcks(ikud) alustab\/vad ja n\u00e4iliselt m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijad \u00fchinevad tantsima. Kui \u00f5igesti m\u00e4letan, siis rahvatantsijad tegid \u00fchel aastal ka kuskil kaubanduskeskuses. Meie teeme vabas \u00f5hus, praeguse seisuga lubab ilusat ilma ka. Minu jaoks esimene kord flashmobist osa saada, seda enam tantsijana. <\/p>\n<\/p>\n