![](\"https:\/\/1.bp.blogspot.com\/-lVrSYt2MHEw\/XlZ3xYt-fOI\/AAAAAAAAN8c\/wrzIBmbqH-Ah4xRLpDltTXysAi0bMGsOACLcBGAsYHQ\/s1600\/20200221_211305.jpg\")
<\/a><\/div>\nMiks see on oluline? Sest see pakub meile v\u00f5imalust areneda, aju t\u00f6\u00f6s hoida ja sellega igasuguseid taandarenguid ajus ja ka mujal organismis edasi l\u00fckata. L\u00fchidalt \u00f6eldes – hoiab meis elutahet.<\/p>\n
Ait\u00e4h k\u00f5igile \u00f5nnitlejatele. \ud83d\ude4f\ud83d\udc96\ud83d\ude00<\/b>Kutt on v\u00e4ga \u00f5nnelik ja rahulolev. K\u00f5ik kingitused ja saadetised olid v\u00e4ga toredad. Nende kohaletooja oli veel eriti tore. \ud83d\ude18 Naah, ega te s\u00f5nadest ka ei p\u00e4\u00e4se. \ud83d\ude06 Loomaaeda pandasid vaatama me ei saanudki, sest loomaaed teatas reedel, et ilmaolud on sellised, mis loomade ega inimeste turvalisusele m\u00f5eldes v\u00e4ravaid lahti teha ei luba. \ud83d\ude1eTuulisev\u00f5itu oli t\u00f5esti ning laup\u00e4eva hommikul hotellis hommikus\u00f6\u00f6ki s\u00fc\u00fces n\u00e4gime ka midagi l\u00f6rtsilaadset. Hiljem s\u00f5idu ajal sadas ka, aga \u00fcldiselt oli nii nagu ikka – ilmataat hoidis meid ja lasi t\u00e4htsamad asjad \u00e4ra vaadata ilma, et oleksime panget\u00e4ite kaupa mingit jama krae vahele saanud. Nagu \u00fclaltpoolt vihjamisi lugeda v\u00f5is, siis p\u00fchap\u00e4eval n\u00e4gime h\u00fclgeid, delfiine ja lund. Tegime sellise korraliku tiiru ja m\u00e4gedes saime isegi natuke lumes\u00f5da m\u00e4ngida. Lechtis, kus Kutiga suusatamas k\u00e4isime, tegime peatuse ja k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas.
Eks mul oli enne Hr Kahemillise saabumist v\u00e4ike \u00e4revus ka sees. Seda, et ta minu vaimustust \u0160otimaa osas jagab, ma mitte ei m\u00f5elnudki, aga uskusin v\u00e4ga, et talle v\u00f5iks siin meeldida. Nii l\u00e4ks ka. Ta \u00fctles, et j\u00e4i rahule ja tundis end h\u00e4sti. Ning tuleb tagasi. V\u00e4hem kui kuu aja p\u00e4rast. \ud83d\udc4f
Saabumishetkest pilti ei teinud, vaid pakkusime selle asemel korralikku tervitust: perekalli ja k\u00f5ik muu sinna juurde kuuluv. Kes teab, see teab. Kes ei tea, siis otsige endas seda tunnet, et oled kedagi kaua oodanud ning kohtumise hetkel polegi muu maailm t\u00e4htis. Pole t\u00e4htis, kui kaua on kaua. M\u00f5nikord on ka kaks minutit liiga pikk aeg.
Saabumisel j\u00e4i lennuk k\u00fcmmekond minutit hiljaks, ja Eestis tuli kohvri lisakilode eest ka maksta, aga kokkuv\u00f5ttes oli sel moel odavam, kui osa asju postiga saata.
See kohver oli armastusest ja heast paremast pungil, sest kui hr Kahemillise talvejope v\u00e4lja arvata, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud sisu oli k\u00f5ik meile. \ud83d\ude0b
Kusjuures kolm v\u00e4ga head raamatut, Aune leivad ja m\u00f5ned asjad veel olid Hr Kahemillise seljakotis. V\u00f5ime n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et m\u00f5neks ajaks oleme Eesti kommidega h\u00e4sti varustatud. \u0160okolaadiga ka. Ning k\u00f6\u00f6gikapp on Armastusest pungil. \ud83d\ude00
K\u00f6\u00f6gikappidel on minul Napoleon Hilli “M\u00f5tlemist muutes rikkaks” – ait\u00e4h Kai \ud83d\ude4f- ning Maxwell Maltzi ps\u00fchhok\u00fcberneetika raamat. \ud83d\udc4d Kutt sai lugemiseks Marek Sadama “Grifoon Leenu”. “Ahah, Marek Sadam kirjutab siin oma tunnetest.” oli tema esimene reaktsioon. \ud83d\ude48\ud83d\ude48
Vannituppa lisandus 3 uut Thorma <\/a>bambushambaharja ning Signe Seepide<\/a> m\u00fcndi-meresoolaseepe. M\u00f5lema ettev\u00f5tte klienditeenindus on \u00fcle prahi. Kusjuures ei ole makstud postitus. Kasutan neid asju, sest need meeldivad, sobivad ja on head. Kirjutan neist, sest tunnustavaid s\u00f5nu ei ole kunagi maailmas liiga palju. \ud83d\udcac Kuidas see lause k\u00f5laski, et kui Sul midagi ilusat \u00f6elda <\/i>ei ole, siis parem \u00e4ra \u00fctle midagi. Siin \ud83d\udc47\u00fcks ilus <\/i>kollaa\u017e teile t\u00f5estuseks, et Hr Kahemilline t\u00f5esti k\u00e4is k\u00fclas, sest pilt \u00fctleb <\/i>ju rohkem kui tuhat s\u00f5na. \ud83d\ude01<\/p>\n<\/a><\/div>\n
J\u00f5udsime l\u00fchikese ajaga \u00fcsna mitu kohta l\u00e4bi k\u00e4ia, arvestades, et Edinburghist Aberdeeni ainu\u00fcksi puhast autos\u00f5idu aega on 2,5h. Vasakpoolsemal pildil oleme taas Lechtis, kus 24h hiljem oli lund 20 sentimeetrit rohkem. Keskel siis Dunkeldi l\u00e4hedal Hermitage’i matkarajal ning parempoolne pilt on Slains’i lossi juures, jah seesama nn Dracula loss Bram Stokeri raamatust. Selle lossi juures n\u00e4gime ka delfiine meres ujumas. P\u00e4ris pikalt n\u00e4itasid end. Enne olime veel k\u00e4inud h\u00fclgeid vaatamas Newburghi rannas. Sel korral ujus osa h\u00fclgeid kaldast t\u00f5esti m\u00f5ne meetri kaugusel. <\/p>\n<\/a><\/div>\n
See info on kasulik neile, kes \u0160otimaale tuleku osas jutust kaugemale kavatsevad j\u00f5uda. Lubajaid on olnud rohkem, kui meil kahepeale s\u00f5rmi, aga mulle teadaolevalt pileti ostnuid veel pole. \ud83d\ude1c<\/p>\n<\/a><\/div>\n
\ud83d\udc49Sellel pildil on Birnami tamm, mida mainib Shakespeare oma “Leedi Macbethis”. 900 aastat vana ning viimane Birnami tammesalust. Sildilt tamme juures v\u00f5is lugeda, kuidas see tamm on koduks sadadel putukaliikidele. L\u00e4hemalt uurima minna ei saanud, sest tamme taga paistab Tay j\u00f5gi, mis ajas korralikult \u00fcle kallaste. Teisel pool Tay j\u00f5ge on Dunkeldi linn ning alles kaht linna \u00fchendava\/eraldava silla peal seistes sain aru, et see on seesama linn, kus Kutiga 2017 aasta suvel peatusime. Lihtsalt eelmisel korral s\u00f5itsimegi autoga \u00fcle j\u00f5e. Tahtsime ka siis seda tamme vaadata, aga ei osanud otsida.<\/a>Igal juhul oli mul j\u00f5e kaldal selle silla peal t\u00f5eline d\u00e9ja vu<\/i> tunne. Nagu oleks olnud siin. Ja siis vaatasin l\u00e4hemalt m\u00f5lemale poole silda ning sain aru, et olemegi ju….. Kutt v\u00e4itis, et ei m\u00e4letanud ning isegi siis, kui talle Instagramist pilti n\u00e4itasin, ei meenunud talle.
\ud83d\ude49\ud83d\ude3b
Vasakul pool seda silda on igavesti v\u00e4gev katedraal ning puuks p\u00fcgatud rododendronid, erinevat v\u00e4rvi. Paremal pool aga parkla ning piknikuala. Me jalutasime toona m\u00f5lemal pool silda, seekord s\u00f5itsime autoga \u00fcle silla ning paremale, m\u00e4en\u00f5lva pidi \u00fcles.
Sealsamas l\u00e4hedal on ka The Hermitage, m\u00f5nus poolteisekilomeetrine matkarada kose, v\u00e4ikese majakese, koopa ning v\u00e4idetavalt \u0160otimaa k\u00f5ige k\u00f5rgemate kuuskedega. Pikad ja j\u00e4medad olid need puud k\u00fcll, mitte ainult kuused vaid m\u00e4nnid ka. See, et vett oli palju, t\u00e4hendas ka kose juures imelist vetem\u00e4ngu. Mis veel muutis selle metsaraja p\u00f5nevaks ja salap\u00e4raseks, olid rohelised samblikud ja s\u00f5najalad puudel. Oli natuke m\u00fcstiline, kuidas peenikesed raagus oksad, aga \u00fcleni rohelised, vee kohale kummarduvad. \u00dcks v\u00e4ike kollaa\u017e nendest okstest, sest see, kuidas valgus neile langes tekitas t\u00f5esti tunde, nagu oleks kuskile muinasjuttu sattunud. \ud83d\udcab\ud83d\udc47<\/p>\n<\/a>Kosk ise oli ka muidugi v\u00f5imas. Ja need suurte puude ladvad pea kohal \u00f5\u00f5tsumas. Metsa all n\u00e4gime ka mitut k\u00e4ndu, kuhu oli m\u00fcnte sisse pandud. Selle kombe kohta internetist infot otsides sain teada, et need on \u00f5nnem\u00fcndid. M\u00fcnte pannakse ainult k\u00e4ndudesse puu hingehaldjatele, et need aitaksid soove t\u00e4ita.<\/a>Komme on sajandeid vana, nagu ka m\u00fcndid, mis nendest mahakukkunud puudest leitud on.
\ud83d\udc81Mis ehk \u0160otimaal ringi reisides veel oluline teada – ka sellistes kohtades nagu The Hermitage, hoidke m\u00fcndid endal taskus. Kui loodus ise on vaatamiseks tasuta, siis parkimise eest on viisakas maksta. Ilmselt turismi k\u00f5rghooajal on ka j\u00e4relvalve suurem ja parklad\/piknikukohad rohkem t\u00e4is. Samas, tualett ja infokiosk oli seal ka t\u00e4itsa olemas, rada ilusti t\u00e4histatud ja hooldatud.
Ka enamik losse tehakse lahti alates 2. aprillist ehk siis suviseks hooajaks. Lossi aedades saab praegugi ringi jalutada, ja seda v\u00f5imalust kasutasime me ka nt Perthi juures asuva Scone palee juures. See on olnud aastasadade jooksul \u0160oti kuningate\/kuningannade kroonimispalee. Praegu, kui \u0160otimaal on oma parlament ja ministrid, annavad nemad seal ametivande.<\/p>\n
Mulle v\u00e4ga meeldib \u0160otimaa m\u00e4gede avarus. Cairngormis on see veel eriti h\u00e4sti tajutav. L\u00e4\u00e4ne-ja P\u00f5hja-\u0160otimaal pole lihtsalt veel k\u00e4inud, ainult piltidelt n\u00e4inud. \u00d5hk liigub ja valgus m\u00e4ngib, pilvede liikumist on maapinnalt n\u00e4ha. Praegu on kanarbik pruun, aga kui see \u00fchel hetkel \u00f5itseb, siis on m\u00e4ek\u00fcljed imeilusad ja kutsuvad. Samas, nagu raamatutest lugenud olen, siis peab olema ettevaatlik, sest kanarbik, mustikad jms Eestis tuntud rabataimed annavad m\u00e4rku pehmest, soisest pinnasest ning meeles on ka see, kui Aunega esimest korda \u0160otimaal olime, kuidas p\u00f5lvist saati m\u00e4rjaks sain, kui \u00fcritasime aia taga m\u00e4giveiseid paitada. \ud83d\ude01<\/p>\n